Mida ma mõtlesin?!

Iseenda hullumeelsete mõtete eest ei ole meist keegi kaitstud!

Eelmisel suvel oli mul silme ees üks seelik, mida endale teha tahtsin. Pidi ta olema värvilt must ja rohkete lukkudega. Veel üks oluline nüanss oli see, et seelik peab olema maani, aga eest, soovi korral, lobsterkinnitustega üles tõstetav.
Lühidalt: mõeldud – tehtud. Tuli välja isegi ägedam, kui ma algselt ettekujutuses seda nägin.
Miks ma aga sellest seelikust räägin? Nimelt, kuna ma polnud ammu õmmelnud, ostsin igaks juhuks 2 suurt kangast. No läheb esimene untsu, siis läheb, vähemalt on tagavara olemas.
Minu õnneks tuli esimene katsetus välja ja teine kangas jäi ootama uut ideed.
Ja siis see idee tuli! Kohe lajatades tuli!
Silme ette kerkis maani seelik, kus peal on muusikud, kes mind loominguliselt läbi aastate enim inspireerinud on. Seda siis nii läbi muusika, läbi oma edulugude kui ka oma suhtumisega ellu üleüldiselt. Ja seelikul peaksid nad figureerima tikitult. Käsitsi tikitult!
Tekkis vaid üks probleem… tikkimine on tegevus, mis on mind seni totaalselt külmaks jätnud. Pigem isegi vastumeelne olnud. Mis on ka põhjus, miks ma viimati tikkisin põhikoolis käsitöötunnis.
Idee tundus mulle nii äge, et see lihtsalt vajas teostamist ning tuli oma jahedatest suhetest antud käsitöövormiga, mööda vaadata. See on lihtsalt selline asi, et kui see juba silme ette kerkib, siis enne hing rahu ei saa, kui nõela riidesse saab. Muidu see nägemus jääks mind lihtsalt kummitama.
Otsustasin, et hakkan lihtsalt pihta. Kannatamatus ei andnud mulle võimalust isegi katsetada mitte. Noh proovitööna, et tikkimist meelde tuletada või nii 🙂

Printer kuumaks ja poodi!

Artistid, keda tikkida plaanisin, olid Elvis Presley, David Bowie, Moby, Marilyn Manson ja Madonna. Miks just nemad, sellest kirjutan iga artisti puhul eraldi, koos nendest valmivate piltidega.

Hakkasin internetist otsima, kas on nö vabalevis nimetatud artistidest valmismustreid. Elvisest ja David Bowiest isegi mõned olid. Madonnast oli vaid mõni üksik ja Mobyst mitte ühtegi. Marilyn Mansonist olid vaid must-valged, sellised lihtsamad.
Õnneks on loodud mõned toredad veebilehed, kus on võimalik fotod mustriks saada. Minu jaoks sümpatiseeris enim http://www.pixel-stitch.net
Lasin esimesena mustriks Madonna. Elvise oma valisin internetis saadaolevatest.
Printisin välja ja seadsin sammud Karnaluksi.

Poe poole sõites tundsin, kuidas vererõhk tõuseb ja peopesad muutuvad higiseks. Olgu lisatud, et tegemist oli minu esimese külastusega sinna poodi. Varasemalt sain sealt vajaliku e-poe kaudu tellitud ja mind ei vaimustanud mõte hiiglaslikust poest, mis on äärest ääreni täis nii kaupa kui rahvast.
Trammis istudes mõtlesin, kui tore, kui seal oleks garderoob. Õues oli meeletu tuul ja vihma sadas ja ma hästi ei kujutanud ette, kuidas ma seal oma toonide valimisega hakkama saan, kui jope märg, kott seljas ja veel suur vihmavari käes tilpnemas.
Astusin sisse ja voila! Esimene asi, mida ma nägin, oli garderoob!
Andsin kodinad hoiule ja sisenesin tundmatusse, näpus prinditud mustrid koos värvikaardiga.
Mul ei olnud kodus mitte midagi tikkimisega seonduvat. Seega esmalt ladusin korvi tikkimisrõnga ja nõelad ning seejärel suundusin arglikult teisele korrusele mulineesid otsima. Ma ei olnud teps mitte vaimustuses mõttest, et pean kõiki neid beeže ja kollaseid toone paberil olevate ruudukeste järgi otsima hakkama. Jah! Just nii ma arvasingi, et see käib. Võtad oma paberi koos mustri ja värvikaardiga ja siis hakkad neid ruudukesi seal mulineedega kõrvutama, et leida õige.
Pöördudes abipalvega müüja poole, et mida otsin, palus ta lahkelt näha mu mustrit ja küsis, mis firma mulineedele mul muster tehtud on. No mitte ei tea. Näitasin paberit – ahhaa, kostis müüja, DMC, seda meil on hea valik. Sinna poole kõndides tunnistasin, et vajan otsimisel abi, kuna see on minu jaoks täiesti tundmatu teema ja rääkisin siis, et mis mu eesmärk on. Ta vaatas minu poole sõbraliku imestusega. Ta ei naernud mind välja, vaid pigem kinkis mulle kaastundliku ja emaliku pilgu, et noh, eks sa siis proovi… Aga ikka kiitis mõtet ka.
Jõudsime mulineede juurde ja see oli hetk, kui peopesad kuivasid ja vererõhk normaliseerus – sain teada, et ma EI PEA oma paberilipikut kõrvutama mulineedega – ma saan värvikoodide järgi toonid järjest omale lihtsalt korvi laduda 😀
Au ja kiitus siinkohal DMC stendi loojale – tõesti on lihtne ja mugav 😀

Koju läksin pooleldi joostes ja ei jõudnud ära oodata, et mudilased magama läheksid, et saaksin oma projektiga pihta hakata.
Mis edasi? Sellest järgmises postituses 😉

Linase (vist puuvillaseguse) kanga ja lukud koos muude jubinatega leidsin Mustika Keskuse Abakhanist
https://www.abakhan.ee/
Ja tikkimisvarustuse sain Karnaluksist. PS Erilised tänud abistavale personalile!
https://shop.kl24.ee/

Lõpetuseks väike galerii lukuseelikust. Kantav nii tenniste kui baleriinadega:

 

Ja millega ma muidu tegelen, seda näed siit:
http://www.drisain.com
http://www.Facebook.com/drisain
http://www.instagram.com/drisain

Elviseni!